E-ITSPEA

Andmepüük on üks levinumaid IT-turvaohte. Samal ajal võtavad kõik oma ohtu rohkem kui tõsiselt, kuna see on suunatud ohvri isikuandmete või raha varastamisele. Samal ajal on ta üks vihatuimaid probleeme, kuna inimesed annavad vabatahtlikult oma andmed, st nad ise lasevad end petta. Andmepüügil on palju tehnikaid ja tüüpe. Need võivad olla provokatiivsed kirjad avaldatud ohvri isikliku alasti fotode kohta või panga võltssõnum, kus öeldakse, et kahtlane rahaülekanne on tehtud ja on vaja süsteemi sisse logida ja tehinguid kontrollida. Me ostame nendesse trikkidesse uudishimust, hirmust või haletsusest ja siis vihastame enda peale, et lasime end petta. Mõnikord pole see meie süü. 2016. aastal, enne USA valimisi, tekkis poliitik John Podesti ümber tohutu skandaal. Ta oli esimees Hillary Clintoni presidendiks. Märtsis sai poliitik kirja isikliku Gmaili konto parooliga vahetamise palvega. Samal ajal teatati John Podestale võimalikest katsetest varastada tema isikuandmeid. Podesta saatis saabu

Sip-and-puff tehnoloogia pärineb 1960. aastatest. Selle tehnoloogia peamine eesmärk on võimaldada seljaaju vigastustega inimestel kasutada mootoriga ratastooli ja arvutit. Teisisõnu Sip-and-puff on suunatud peamiselt inimestele, kes ei saa ise käsi liigutada. Põhimõtteliselt on Sip-and-puff seadmed kinnitatud mootoriga istmele ja neid saab juhtida ilma nupu või juhtkangita. Kõik käsud antakse sisse- ja väljahingamise teel ning toru on alati näo lähedal. Programm analüüsib sissehingamiste arvu ja nende kestust, annab arvutile käsklusi ja tool liigub. Sip and Puff Switch võimaldab hingamiskäskude abil muusikat kuulata ja vahetada. Lisaks saab seadme üheaegselt ühendada otse kahe CD-mängijaga. Selle tehnoloogiaga võib-olla kõige huvitavam seade on arvutihiirte perekond Jouse. Juhtimiseks on vaja liigutada juhtkangi lihtsalt suu, lõua, põse või keelega. See liigutab hiirekursorit arvutiekraanil. Nuppude vajutamine toimub sisse- ja väljahingamise teel, see võimaldab teil klõpsata hiire pare