E-ITSPEA

Aruannet on piiratud, kuid selle peamine eesmärk on arutada Soome tulevikku. Esialgu keskenduti aruandes peamiselt “Soome mudeli” probleemidele ja reformidele, samuti heaolu kombinatsioonile. Peamine, mida aruandes märgata võib, on seal esitatavate ideede mitmekülgsus. Teisisõnu, infoühiskonna probleemid on kogu Euroopas ligikaudu ühesugused ja nende lahendamiseks on vaja ideid kõikjal. Paljud mainitud probleemid oleksid pidanud 2010. aastal teravaks saama ja kõik need nõudsid kiiret tegutsemist. Fraas "infokogukond" viitab interaktsioonil põhinevale loomingulisele kogukonnale. Nüüd ei ole uutest tehnoloogiatest enam sellist vajadust vaja saada, pigem tuleb välja mõelda, kuidas olemasolevaid arukalt kasutada. Innovatsiooni kasv peaks kaasa tooma meie tegevuse parema korraldamise vormi, mitte tehnoloogiajooksu. Raporti autori sõnul on see Euroopa Aasia ja Ameerika mahajäämise peamine põhjus. Raportis pakutavad lahendused põhinevad peamiselt katsetel majandust ja heaoluühiskond

 Sotsiaalvõrgustike tulekuga on inimeste elu üsna palju muutunud. Ühelt poolt annab see meile palju suhtlusvõimalusi. Saame kirjutada oma vanavanaemale, kes asub teisel pool maailma Facebookis ja ta vastab suure tõenäosusega 5 minutiga. Teisalt oleme muutunud väga sõltuvaks teiste arvamustest ja neist, keda me kõige tõenäolisemalt ei tea ega tea kunagi. Paljud kaasaegsed inimesed seisavad silmitsi sotsiaalsete võrgustike sõltuvuse probleemiga. Koolis, ülikoolis ega tööl ei saa inimesed veeta tundigi ilma suure soovita lihtsalt kontrollida, kas Facebookis või Instagramis on midagi muutunud. Võib-olla keegi kirjutas sõnumi või meeldis foto. Tänapäeval saavad peaaegu kõik annuse rahulikuks, vaadates hetkeks sotsiaalmeediat. Inimesed hindavad oma töö julgustamist väga kõrgelt.  Selleks, et keegi fotot näeks ja hindaks, oli vaja sõbraga kohtuda ja talle seda fotot isiklikult näidata. Puhkuse muljete jagamiseks oli vaja kohtuda inimesega isiklikult ja rääkida talle heast puhkusest pikka aega

Tulles tagasi Interneti ajaloo algusesse, tuleb meelde selle tehnoloogia võib-olla kõige olulisem eelis. See ei ole võime suhelda reaalajas veebi sugulastega mujalt maailmast ja YouTube'is videoid mitte vaadata. Need on kõik need asjad kokku pandud. Paar aastakümmet tagasi salvestati kogu teave paberil ja tõenäoliselt käsitsi. Selleks, et ülikooli tudeng esseed kirjutaks, pidi ta minema raamatukokku ja istuma seal tohutu hulga raamatute koos ning otsima kogu kasuliku ja vajaliku teabe ise. Raamatukogudes hoiti raamatute kohta informatsioon papist kaartidel. See kaart sisaldas kogu teavet konkreetse raamatu kohta, näiteks kirjastuse, selle trükiaasta kohta, samuti teavet selle kohta, kas keegi võttis selle raamatukogust või raamat on kohal praegu. Kui raamat oli raamatukogus, siis raamatukoguhoidja otsis seda ja kirjutas raamatukaardile üles õpilaspileti andmed. Kui raamatut polnud, siis pidi õpilane töötama sellega, mis oli, st suure tõenäosusega mitte millegagi. See tekitas tohutu

1. mail lisas projekti "Killed by Google" looja Cody Ogden 200. projekti suletud teenuste virtuaalsele hauaplatsile. "Killed by Google" esitleb Google'i ajalugu kui ettevõtet, mis liigub kiiresti ja viskab minema kõik, mis suures plaanis ei toimi või ei teeni piisavalt kasumit. Bump  2009 - 2014 Bump on iOS-i ja Android-i jaoks mõeldud mobiilirakendus. Rakendus näeb välja nagu kombinatsioon Facebookist ja Instagramist. Nüüd on see tootmisest väljas. 2011. aastal oli see Apple'i 8. populaarseim tasuta iPhone'i rakendus ja nüüd ei mäleta seda keegi. Bump Technologies lõpetas rakenduse 31. jaanuaril 2014, aasta pärast Google'i ostmist. Bump Technologies tegevjuht David Lieb uskus, et tehnoloogia peaks arenema täieliku omavalitsuse suunas. Programmid peaksid olema vabad nii kaugel, et kasutajad ei pea sundima oma telefoni teistele teavet edastama. Telefonid edastavad ennast ise. Mobiilseadmed võimaldavad kõigil rakendustel iseseisvalt tegutseda ja selle