E-ITSPEA 2: Paber vs andmekogud

Tulles tagasi Interneti ajaloo algusesse, tuleb meelde selle tehnoloogia võib-olla kõige olulisem eelis. See ei ole võime suhelda reaalajas veebi sugulastega mujalt maailmast ja YouTube'is videoid mitte vaadata. Need on kõik need asjad kokku pandud.

Paar aastakümmet tagasi salvestati kogu teave paberil ja tõenäoliselt käsitsi. Selleks, et ülikooli tudeng esseed kirjutaks, pidi ta minema raamatukokku ja istuma seal tohutu hulga raamatute koos ning otsima kogu kasuliku ja vajaliku teabe ise. Raamatukogudes hoiti raamatute kohta informatsioon papist kaartidel. See kaart sisaldas kogu teavet konkreetse raamatu kohta, näiteks kirjastuse, selle trükiaasta kohta, samuti teavet selle kohta, kas keegi võttis selle raamatukogust või raamat on kohal praegu. Kui raamat oli raamatukogus, siis raamatukoguhoidja otsis seda ja kirjutas raamatukaardile üles õpilaspileti andmed. Kui raamatut polnud, siis pidi õpilane töötama sellega, mis oli, st suure tõenäosusega mitte millegagi. See tekitas tohutuid raskusi teabega töötamisel, sest sama võib kehtida ka õpikute kohta, kui neid oleks vähem kui õpilasi.

Alates 90ndatest on elektroonilised arhiivid muutunud moes. Algul ilmusid elektroonilised andmebaasid, mis aitasid raamatukoguhoidjatel töötada kiiremini ja hõlpsamalt ning nüüd kolib üldiselt kogu raamatukogu elektroonilisse formaati. Nüüd on peaaegu igas raamatukogus loodud andmebaasid, mis asendavad kogu raamatute kataloogi. See ei lahenda probleemi mitte ainult raamatute puudumisega, vaid ka reisiga raamatukokku üldiselt. Paljud õpikud on lihtsalt skannitud ja saadaval PDF-failidena, mõnikord isegi Docsis. Elektrooniline raamatukogu võimaldab kasutajal otsida raamatuid otse, selleks ei pea mitte ainult raamatukoguhoidjaga abi võtma, vaid tõenäoliselt tulla põhimõtteliselt raamatukokku. Raamatukoguhoidjatest said ise administraatorid, kes jälgivad saidi tööd elektroonilise raamatukoguga

Kõik see muudab teabe uskumatult ligipääsetavaks ja säästab palju aega ja vaeva. Igaüks saab minna veebi ja leida endale vajaliku raamatu. Samuti saame juurdepääsu vanadele haruldastele raamatutele, mis on skannitud ja mida tõenäoliselt isegi suure raha eest otse ei saa.

Kokkuvõtteks võib öelda, et igal aastal muutub Interneti arendamine programmeerijate jaoks töid selles valdkonnas ainult suuremaks. Varsti muutub paber täielikult minevikuks ja see jääb ainult eelistatud materjalina lindistustele, kui varemgi polnud sellel üldse analooge ja seda peeti absoluutseks vajaduseks.